Teistmoodi IT

Kujutle end selle valdkonna (IT-tugilahendused) otsustaja rolli Eestis - kuidas tuleks sedalaadi tehnoloogia rakendamist korraldada? Kas seda tuleks käsitleda kui tehnoloogilist lahendust (rohkem IT - sarnaselt ketaste, klaviatuuride ja kuvaritega) või erivajadusega inimese abivahendit (nagu kuuldeaparaat või ratastool; võib ka küsida, kas see on sotsiaal-, majandus- ja kommunikatsiooni- või hoopis mõne muu ministeeriumi teema)? Kas, kui palju ja kuidas peaks selle soetamist rahastama (arvestades mitmete lahenduste päris kõrgeid hindu)?

    Olgugi, et tööandjatele on juba aastaid pakutud puudega inimeste värbamisega seotud koolitusi ja muud abi, on nende tööhõive endiselt edendamist vajav. Pakutud abi on mitmekülgne. Näiteks on võimalik taotleda palgatoetust, sotsiaalmaksu hüvitamist, töökoha kohandamist ja tööalaseid abivahendeid, tugiisikut, koolituskulude hüvitamist jpm. [1]
    Kui nüüd mõelda, kas sedalaadi tehnoloogiat tuleks käsitleda kui tehnoloogilist lahendust või erivajadusega inimese abivahendit, siis minu vastus on – see sõltub. Näiteks Töötukassa kodulehel on välja toodud, et ekraanilugemistarkvara, digitaalne luup ja heliülekandesüsteemid kuuluvad tööalase abivahendi alla. [2] Samas võiksid minu arvates klaviatuurid, printerid, hiired, monitorid ja eritarkvara minna siiski tehnoloogilise lahenduse alla. Siin muidugi mängib rolli ka tehnoloogia jaoks soovitud toetuse saamine. Nimelt Töötukassa kodulehel on võimalus taotleda töövahendite kohandamise kulu hüvitamist ning sellisel juhul soovitakse ilmselt kuulda, et tegemist on ikka erivajadusega inimesele mõeldud abivahendiga.
    Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt elab 31.12.2022 seisuga Eestis kokku 123 377 puudega inimest, mis on 9,3% kogu Eesti rahvastikust. [3] Juba see protsent ütleb ära, et kindlasti tuleks toetada seda tüüpi tehnoloogiliste lahenduste soetamist. Õnneks on sellele mõelnud Euroopa Komisjon. Töötukassa lehel olevas “Tööruumide ja vahendite kohandamise kulu hüvitamise avaldus” tuuakse välja, et töövahendite kohandamise kulu hüvitatakse kooskõlas Euroopa Komisjoni (EÜ) määrustega nr 1407/2013, nr 1408/2013, nr 717/2014 ja nr 651/2014. Erinevates valdkondades on hüvitatud summa erinev. Näiteks maanteetranspordi valdkonnas 100 000 eurot, põllumajandustoodete esmatootmise valdkonnas 25 000 eurot, kalandussektoris 30 000 eurot ning muudes valdkondades 200 000 eurot. [2]

[1] https://epikoda.ee/spetsialistile/tooandjale

[2] https://www.tootukassa.ee/et/teenused/tooandjatele/vahenenud-toovoimega-inimese-toolevotmine

[3] https://epikoda.ee/spetsialistile/statistika